Juhendid

Kuidas vaatlust teha

Vaatluse tegemine võtab aega umbes 30 minutit ning võimalusel tuleks vaadelda 100 taime õit. Võta see aeg, hinga värsket õhku ning aita kaasa loodusteadlaste tööle.

Mine loodusesse

Võta kaasa nutitelefon/ tahvelarvuti, millel oleks internetiühendus või paberil ankeet ning fotokaamera.

Leia nurmenukud

Nurmenukud õitsevad kõige meelsamini Põhja- ja Lääne-Eestis, kuid neid leidub mujalgi.

Vaatle ja täida ankeet

Edasta kogu vajalik info läbi siin veebilehel oleva ankeedi.

Tunne rõõmu!

Tee pilte endast ja nurmenukkudest ning jaga sotsiaalmeedias.

Vaatluse tegemine paberankeediga

Vaatluse tegemiseks vajad väljaprinditud ankeeti, pastakat ja fotokaamerat. Tulemused tuleb hiljem siia veebikeskkonna ankeedile kanda ja meile edastada.


Pea meeles!

  • Ürita oma asukoht määrata võimalikult täpselt, et hiljem oleksid vaatlustulemused teadlastele kasulikud.
  • Ära unusta teha fotosid kohast, kus nurmenukud kasvavad.
  • Vaatluse tegemiseks ei ole vaja taimi murda, käitu looduses lugupidavalt.

Videojuhendid

Kuidas nurmenukku ära tunda?

Harilik nurmenukk (Primula veris) õitseb kevadeti. Ta on püsik ehk mitmeaastane - sama taim kasvab ja õitseb palju aastaid samas kohas. Hariliku nurmenuku kõige lähemad sugulased Eesti looduses on pääsusilm, kõrge priimula ja varretu priimula.

Nurmenuku perekonnast lähemalt Vikipeediast.

Nurmenukk on keskmiselt 10-30 cm kõrgune. Tal on rohelised piklikud kuni 20 cm pikkused lehed ning ühel taimel võib kasvada üks või mitu vart. Varre otsas on erekollased oranžide täpikestega kellukese kujulised longus õied, mis asuvad 5-16 kaupa ühele poole hoiduvas õisikus. Loe, kuidas kirjeldavad nurmenuku välimust teadlased.

Harilik nurmenukk on üks esimesi kevadekuulutajaid - õitsema hakkab ta tavaliselt mai alguses ning õitsemine kestab tavaliselt paar nädalat. Jahedamate ilmade puhul võib õitsemine alata ka hiljem ning kesta kuni juuni keskpaigani.

Nurmenukk on Eestis üpris laialt levinud, kuid sagedamini võib teda kohata Põhja- ja Lääne-Eestis. Ta eelistab kasvada kuival või mõõdukalt niiskel lubjarikkal mullal, mida leidubki rohkem rannikualadel. Lõuna-Eestis on mullad happelisemad, aga see ei tähenda, et nurmenukku seal üldse ei leiduks. Eelkõige leiab nurmenukke niitudel, parkides, metsaservadel ning ka teeäärtel, üldiselt eelistab ta päikesepaistelisi kohti.


Loe veel:

Juhend loodusvaatluste andmebaasi ja PlutoF kasutajatele

Lisaülesandeid huvilistele